WHO on kuulutanud käesoleva nädala rahvusvaheliseks rinnapiima nädalaks ning tuletab seoses sellega meelde, et alatoitumus põhjustab maailmas iga kolmanda alla 5-aastase lapse surma. Väga sageli on nende surmade taga imikutele sobimatu toiduvalik. Vaid kolmandik kogu maailma imikutest saab kuni kuuenda elukuuni vaid rinnapiima.
Et emadel oleks võimalik last kuni teise eluaastani rinnaga toita, peavad teda toetama nii perekond, tervishoiusüsteem, kogu ühiskond, rõhutab WHO.
Arenenud riikide naiste imetamistavad jäävad siiski kaugele maha WHO soovitustest. Näiteks ühe Soomes tehtud uuringu kohaselt sai vaid 60 protsenti alla ühe kuu vanustest imikutest ainult rinnapiima ning pooleaastastest vaid 1 protsent. Lisatoitu hakatakse lapsele andma juba keskmiselt 3,5 kuu vanuselt. Seda hoolimata Tervise ja Heaolu Ameti professori Suvi Virtase hoiatusest, et alla nelja kuu vanustele lastele lisatoidu andmine võib suurendada diabeediriski.
Rinnapiimast saab laps kõik talle vajaliku õiges vahekorras. Rinnapiim sisaldab lehmapiimast vähem valku: rinnapiimas leidub seda 1,1 protsenti, lehmapiimas üle 3 protsendi, mistõttu vastsündinu suhteliselt ebaküpsete neerude koormus on väiksem. Rinnapiima laktoosisisaldus on suurem kui lehmapiimal, aga rasvasisalduses olulist vahet ei ole. Samas on rinnapiima rasvhape erinev lehmapiima rasvhappest, peamiselt kuna tema linoleenhappe kontsentratsioon on palju suurem. Rinnapiim sisaldab ka aktiivseid ensüüme, millest üks tähtsamaid on lipaas, mille toimel algab piimarasva seedimine. Rasv on inimese piima peamine kalorite allikas ning tema seedimine algab juba suus, söögitorus ning maos.
Rinnapiim sisaldab tervet hulka immunoloogiliselt aktiivseid aineid, mille tagajärjel rinnaga toidetud imikutel esineb harvemini gastroenteriiti, keskkõrvapõletikku ning hingamisteede haigusi.
Allergia rinnapiimale on äärmiselt harv, samas kui lehmapiimale on allergilised 6 protsenti imikutest, kusjuures see protsent võib olla isegi suurem allergia vähemilmsete vormide puhul, nagu ninaverejooks või väikesed verekaotused soolde. Rinnapiimas on ka unikaalset aminohapet tauriini millest on suur abi enneaegsete laste närvisüsteemi arengule.
Paljude aastate jooksul on ka uuritud rinnapiima kõrget kolesteroolitaset ning on näidatud, et täiskasvanutel, keda lapsena toideti rinnaga, on märkimisväärselt madalam kolesterooli tase veres kui kontrollpatsientidel, keda oli toidetud pudeliga. Arvatakse, et lapse kokkupuutumine suurte kolesterooli kontsentratsioonidega tekitab ensüüme, mis on vajalikud edasises elus toiduga saadava kolesterooli seedimiseks.
Nii lapse- kui täiskasvanuea rasvumist võib seostada ületoitmisega varases imikueas, kuid samas on näidatud, et see tekib jällegi harvem rinnapiimaga toidetud imikutel.
Üks olulisemaid põhjuseid, mis peaks julgustama naisi rinnaga toitma, on negatiivne suhe rinnaga toitmise ja rinnavähi riski vahel. Rinnavähi risk alla 36 aastastel naistel vähenes imetamise kestuse suurenedes.
Lisaks kõigile eeltoodud eelistele on imetamine oluline ka ema ja lapse vahelise sideme tekkimises, seda peetakse ka hilisemate suhete õige kujunemise aluseks.
Allikas: http://www.tarbija24.ee/?id=296496
No comments:
Post a Comment