Moslemilapsed Eesti koolisüsteemis
Artikli hinne:
(2 hindajat. Keskmine hinne: 5.00.)
Suurim erinevus islami ja muude religioonide vahel on islami laiahaardelisus. Järgnevalt peamised punktid, mis VÕIVAD moslemilapse puhul olulisteks osutuda, kuid EI PRUUGI. Siiski võiks õpetaja neist teadlik olla; kasvõi selleks, et nende põhjal vanematega antud teemat arutada.Islam ei ole lihtsalt usk, mida ühel päeval nädalas või paar korda aastas pühade ajal praktiseeritakse, vaid eluviis. Sellest tulenevalt on arvatavasti ka rohkem asju, millega moslemi last õpetavas koolis või lasteaias arvestama peaks.
Samas ei ole kõik moslemid ühtviisi islamiseaduste suhtes ranged ja osades küsimustes on ka moslemitel valikuvõimalus, kuna seadus ei ole nii kindlalt ja kõigutamatult paika pandud.
Seega võib moslemilast õpetades järgida allpool äratoodud näpunäidete nimekirja, kuid kindlasti tuleks asjad läbi rääkida ka konkreetse lapse vanematega: võib juhtuda, et just selle pere jaoks ei ole enamus nimekirjas ära toodu oluline või vastupidi – kui pere on väga range igasuguste reeglite järgija, on neid veelgi rohkem.
Igal juhul soovitame antud kontekstis lähedast koostööd vanematega, sest vanemad, kes oma usu seadustest kinni peavad, on reeglina ka valmis ise väga paljus kaasa aitama, et nende seaduste järgimise oma lapsele võimalikult lihtsaks teha.
Järgnevalt peamised punktid, mis VÕIVAD moslemilapse puhul olulisteks osutuda, kuid EI PRUUGI. Siiski võiks õpetaja neist teadlik olla; kasvõi selleks, et nende põhjal vanematega antud teemat arutada.
Toit
Suurimaks peavaluks moslemitest vanematele Euroopas on reeglina see, mida nende laps koolis või lasteaias sööb. Islami seaduse kohaselt ei tohi moslemid süüa sealiha ning muu liha peaks olema seaduse järgi tapetud, st looma ei tohi tappa ega enne tapmist uimastada mürgisüsti, gaasi, löögiga pähe ega muu taolisega. Loom peab olema tapmisel teadvusel ega tohi olla hirmunud. Vastasel juhul jääb osa verest kehasse ja see on sööja tervisele kahjulik. Lisaks peab looma tapja olema moslem, kuid moslemitel on lubatud süüa ka uskliku kristlase või juudi poolt õigesti tapetud looma liha (välja arvatud siga).
Sellest tulenevalt on väga paljud toidud meie koolide ja lasteaedade menüüs moslemilastele keelatud. Probleemi pole, kui koolis on näiteks valikmenüü, kus suuremal ja teadlikul lapsel on võimalik valida lihata toit või kalaroog. Osades koolides pakutakse ka eraldi taimetoitlaste menüüd. Kui selline võimalus on olemas, võib seda pakkuda ka moslemist lapsele (liha võib laps süüa kodus).
Kui laps on aga väike (lasteaias või algklassides) ning valikuvõimalus puudub, on lapsevanem kindlasti nõus „lihapäevadel“ lapsele kodust söögi kaasa panema, mida peaks küll koolis soojendama.
Kasulikuks teadmiseks võib osutuda ka see, et Eesti kaubandusvõrgus on siiski mingil määral ka halal (st lubatud) liha saadaval. Selle tunneb ära pakendil märgitud väikesest „HALAL“ sildist (silt võib olla ka araabia keeles). Selline liha on islami seadustele vastavalt tapetud ning moslemitel on seda õigus süüa. Võib-olla kasutab kool või lasteaed Taanist, Rootsist, Prantsusmaalt või näiteks Brasiiliast imporditud kanaliha? Sellisel juhul on olemas võimalus, et firma linde islami seadusele vastavalt tapab, et liha ka islamimaadesse müüa. Sellised firmad meie kaubandusvõrgus on näiteks Rose ja Perdix.
Eesti moslemivanemate küsitluse põhjal võime kinnitada, et suur hulk vanemaid on nõus ka ise kooli või lasteaeda halal liha leidmisel abistama, isegi osa maksumusest hüvitama; peaasi, et nende võsuke õiget toitu saaks. Kui see liiga tülikas ei ole (eriti pisikeste lasteaedade või algkoolide puhul, kus on vähe lapsi, seega ka vähe toitu keeta), tasub sellist võimalust kaaluda, kuna ülejäänud lapsed sellega ju midagi ei kaota – neile ei olehalal liha kuidagi kahjulik või keelatud.
Juhul kui kool või lasteaed ostab liha talunikult, kes ise kodustes oludese nö „vanamoodi“ (st ilma igasuguste mürgisüstide, gaasi, enne tapmist pähe koksamise ja muu taoliseta) loomi tapab (st lõikab kõri läbi, et kõik veri ilusti välja voolaks), tasub uurida, kas tegemist ei ole äkki (juudi või) kristlasega. Sellisel juhul on moslemilapsel ka selle liha (välja arvatud siga) söömine lubatud. Sellist „vanamoodsat“ tapmismeetodit kasutavad näiteks paljud mahetalunikud.
Pühad
Kuna Eesti on ilmalik riik ning meie koolisüsteem reeglina samuti ilmalik, ei tee enamus moslemitest vanemaid ka suuremat probleemi tänapäeval ilmalikustunud usupühade (st jõulud, lihavõtted jm) tähistamisest. Islamis ei ole reeglina midagi keelatud, mis otseselt islami seaduse vastu ei käiks.Seega, kui jõulud on lihtsalt jõuluvanast ja kuusepuu ehtimisest, ei tohiks see probleemi tekitada. Samas, kui jõuludega tähistatakse kristliku konseptsiooni kohaselt Jumala poja Jeesuse sündi, võib see moslemitest vanematele probleemi valmistada.
Sellisel juhul võib lastele seletada, et „meie siin“ tähistame jõule, aga moslemitel on hoopis teised pühad. Infot islamipühade kohta on võimalik saada meie kodulehelt – www.islam.pri.ee. Võib ka konkreetse küsimuse või palvega meie poole pöörduda – info@islam.pri.ee ning me saadame teile kindlasti vajaliku info.
Enamik lapsevanemaid on kindlasti nõus ka ise lastele väikest islamitutvustust tegema tulema. Nii lasteaialastel kui ka algklasside õpilastel oleks huvitav kuulata, millised pühad ja millal nende rühma- või klassikaaslase kodus on. Kui lasteaias on kombeks pühade ja sünnipäevade puhul üksteisele kaarte joonistada, võib seda ju teha ka pisikesele moslemile tema pühade puhuks. Sellest võidaksid kultuurilistes teadmistes ja tolerantsuses kõik lapsed.
Islamis ei peeta reeglina ka sünnipäevi (mitte otsese keelu pärast vaid pigem seetõttu, et seda pole kunagi tehtud). Seega tasub moslemilapse vanematelt selles osas nende seisukohta küsida.
Eesti moslemitest vanemad ei pruugi reeglina vastu olla ka sellele, et nende laps koos lasteaia või klassiga kirikusse viiakse, et õpetada, kuidas seal käituma peab. Samas võib vanem soovida oma last mitte taolises ettevõtmises osalema, kui kirikus otseselt kristlikku õpetust jagatakse.
Riietus
Islami seaduse kohaselt peab iga täiskasvanud (st islami kontekstis iga puberteediikka jõudnud) moslem oma awrat (nö keha isiklikku osa) katma. Meeste awra on vöökohast kuni põlvini, seega moslemipoiste kooliriietus Eesti laste omast ei erine. Samas on naiste awra kogu tema keha, välja arvatud käelabad ja nägu. Kui moslemitüdrukust saab füüsiliselt naine, peab ta seaduse järgi end kinni katma.
On muidugi palju selliseid, kes seda Euroopas ei tee, kuid kui tütarlaps on otsustanud siiski seda seadust täita, oleks tore, kui kool seda ei keelaks; isegi mitte ettekäändel, et teised lapsed tüdrukut narrima hakkavad. Tüdruk peaks saama ise otsustada, kas ta on valmis sellist sammu Eesti ühiskonnas astuma või mitte.
Prantsusmaal näiteks on riiklikes koolides moslemitüdrukutel räti kandmine keelatud, kuna seda peetakse religioosseks märgiks ning kõik religioossed märgid on keelatud. Samuti räägitakse „rahva rahustuseks“ palju sellest, et tegelikult rätik ei olegi islamis käsuks. Tegelikkuses ei vasta see aga tõele: räti kandmine ei ole küll sama taseme seadus, kui näiteks viis korda päevas palvetamine, kuid seadus on see siiski. Tegemist ei ole aga nö „islami märgiga“, nagu näiteks on rist kristlaste kaelas, vaid sündsuse väljendamisega: samamoodi kui Eestis ei ei läheks korralik naine välja rinnahoidja väel, ei lähe ka korralik mosleminaine välja ilma end kinni katmata.
Seega, kui vähegi võimalik, võiksid koolid lasta moslemitüdrukutel oma ususeaduse kohaselt riietuda. Kui koolis juhtub olema koolivorm, on ju sellegi osas võimalik kokkuleppele jõuda ja seda vajadusel näiteks veidi pikemaks kohaldada.
Kindlasti tasub arvestada ka sellega, et kui pisike moslemitüdruk on tulnud mõnelt islamimaalt, ei ole ta arvatavasti nõus loobuma oma vähemalt põlvedeni ulatuvatest pükstest kleidikese all, isegi kui talle pakutakse ilusat lumehelbekesekostüümi, mis samas tema kintsud paljastab. Islamiriikides nimelt ei käi isegi väikesed tüdrukud reeglina sellistes kleidikestes, mis nende reisi või aluspükse korralikult kinni ei kata. Kui kleidike on lühike, pannakse sinna alla põlvini ulatuvad retuusisarnased sama värvi püksikesed.
Mosleminaise riietusele seatud nõudmistega võib lähemalt tutvuda –http://www.islam.pri.ee/naised/naised_9.html.
Sportimine
Samast riietuse küsimusest tuleneb ka probleem sportimisega. Kui koolis on ujumistunnid, kuid poisid ja tüdrukud ujuvad või isegi riietuvad koos, võib moslemist lapse (eriti tüdruku) vanem või laps ise keelduda tunnist osa võtmast. Väikeste tüdrukute koos poistega ujumisest vaevalt probleemi tehtaks, kuid koos riietumisest küll.
Oleks tore, kui ujumistreener ei paneks pahaks moslemipoiste veidi pikemat sorti ja laiemaid ujumispükse. Kui tüdrukute ujumine eraldi korraldatud ei ole ning moslemist tütarlaps keeldub sellest osa võtmast, võiks talle pakkuda mingit alternatiivi.
Et lapsed oma erilist olukorda ära kasutama ei hakkaks, oleks mõistlik ka märkida, et kõik, mis tütarlastel toimub poistest eraldi, ei tohiks mingit probleemi tekitada. Seega, kui bassein ja riietusruumid või ka näiteks gümnastikasaal on tüdrukute trenni ajal vaid tüdrukute päralt, ei tohiks see moslemist tütarlapsele mingit probleemi tekitada.
Palvetamine
Moslemid palvetavad viis korda päevas: 1. päikesetõusul, 2. keskpäeval (st mitte kell 12.00 vaid päikesetõusu ja päikeseloojangu vahel), 3. pärastlõunal (st keskpäeva ja päikeseloojangu vahel), 4. päikeseloojangul, 5. õhtul. (Täpsem info palve kohta – http://www.islam.pri.ee/palve.php.) Reeglina hakatakse lapsi palvetama harjutama 7-aastaselt, seega umbes samal ajal kui laps läheb kooli. 10-aastaselt peaks moslemilaps juba regulaarselt palvetama.
Kui selleks vähegi võimalust on, võiks neile lastele, kes selleks soovi avaldavad, kuskil eraldatud ruumis palvetamist võimaldada.
Kui päevad on valged, võib juhtuda, et kooliaja sisse jääb vaid üks palveaeg – keskpäeva palve. Kui aga talvel on pime, võib kooliaja sisse jääda koguni kolm palveaega: keskpäeva, pärastlõuna ja päikeseloojangu palve. (Palveaegade täpsed ajad Eestis –http://www.islamicfinder.org/cityPrayerNew.php?country=estonia.)
Kuigi palveajad on täpselt paika pandud, ei pea laps siiski minutipealt palvusele jooksma. Keskpäeva palvet näiteks on võimalik sooritada alates selle palve algusajast kuni pärastlõuna palve alguse ajani, pärastlõuna palvet selle algusajast kuni päikeseloojangupalve algusajani jne. Seega ei pea laps tunni ajal palvetama vaid võib seda teha ka vahetunnil. Koolipoolne vastutulek oleks vaid leida talle koht, kus ta seda rahulikult teha võiks.Palvetamiseks võib kasutada ükskõik millist ruumi, välja arvatud WCd.
Vastassugu
Kuna islamis reeglina naised ja mehed väljaspool perekonda suhteliselt eraldi elavad, ei pruugi moslemitest poisid ja tüdrukud (eriti, kui nad on Eestisse kolinud mõnelt islamimaalt) nõustuda, et neid pannakse kõrvuti istuma vastassugupoole esindajaga või kästakse ringmängus vastassugupoole esindajal käest kinni hoida, nendega tantsida jne. Kui laps tõesti selle vastu on, võiks võimaluse korral talle seda mitte peale suruda.
Samuti ei pruugi moslemist tütarlaps nõustuda jääma üksi kinnisesse ruumi meessoost õpetaja seltsis (näiteks järelvastamiseks). Sellisel juhul oleks lahenduseks kas klassiukse lahti jätmine (kui koridoris rahvast liigub) või näiteks sõbranna klassi lubamine. Sama kehtib ka moslemist noormehe ja naisõpetaja puhul.
Muusika
Väikeste laste koos laulmises ei näe ükski moslemist lapsevanem arvatavasti mingit probleemi. Samas võib moslemist tütarlaps (või ka noormees) keelduda üksi laulmast, kuna see tõmbab temale liialt tähelepanu. Samuti ei tasu moslemist last sundida muusikariista mängima, kui ta sellest keeldub – paljudes moslemiperedes peetakse muusikat (eriti tänapäeval noori nii tugevalt mõjutavat) mõttetuks ajaviiteks.
Teistsugune väljanägemine
Kui moslemist laps on Eestisse kolinud islamimaalt ning kumbki tema vanematest ei ole eestlane, on suur tõenäosus, et ta näeb meie lastest erinev välja. Nii palju, kui meil on õnnestunud rääkida selliste laste klassikaaslaste ja nende laste endiga, ei tasu nende erineva väljanägemise pärast (eriti vanemas eas) muretseda, kuna alguses võivad kohalikud lapsed neid küll võõrastada, kuid see läheb ruttu üle. Kõik ülejäänu sõltub juba konkreetse lapse seltskondlikkusest.
Suuremaks probleemiks kui eksootiline väljanägemine on hoopis lapse keeleoskus. Kui laps kohe end korrektselt väljendada ei oska, tasuks teda selles suhtes julgustada. Keelebarjäär võib olla ka lapsel, kelle üks vanematest on küll eestlane, kuid kes on oma eelneva elu elanud mõnes islamiriigis (või hoopis kolmandas riigis). Tihti lähevad sellised segaabielus vanemad kergema vastupanu teed ja seega õpib laps korrektselt end väljendama vaid riigikeeles ja selles keeles, milles vanemad omavahel räägivad.
Kindlasti tasub õpetajate rahustamiseks ka lisada, et islamimaailmas on reeglina koolidistsipliin hoopis midagi muud kui tänapäeva Eestis, seega sealsed lapsed ei tohiks meie õpetajatele mingit peavalu valmistada, kuna nad on harjunud oma õpetajaid väga kõrgelt austama, kohati isegi kartma.
Rohkem informatsiooni islami kohta on võimalik leida Eesti Islami Koguduse kodulehelt www.islam.pri.ee.
Sellest aastast on koolide jaoks üleval ka loeng „Mida peaks teadma islamist?“ (http://www.islam.pri.ee/loeng/index.php), mida on põhikooli ja gümnaasiumi ajaloo- või usuõpetuseõpetajatel võimalik kahes erinevas pikkuses alla laadida ning islamit tutvustavates tundides kasutada. Võimalik on tasuta tellida ka raamatuid ning alla laadida paljundusmaterjali peamise infoga islami kohta.
Huvitavaks ja harivaks lugemiseks on pedagoogile kindlasti ka kodulehe osa „Kui lähed „islamimaale““ (http://www.islam.pri.ee/reis/reis.html), mis kirjeldab, kuidas moslemiga käituda.
Kui peaks tekkima veel küsimusi, võib meie poole pöörduda aadressil –info@islam.pri.ee.
Sujuvat koostööd moslemitest vanemate ja lastega!
Kätlin Hommik-Mrabte
(araabia filoloog, islamoloog, Eesti Islami Koguduse ametlik tõlkija)
koos eestlannadest moslemiemmedega nii Eestis, erinevates Euroopa- kui ka islamiriikides.
Artikli allikas
No comments:
Post a Comment