Lugesin üht artiklit, kus oli põhjendatud miks on õigeusu kirikute ees väga palju vaeseid inimesi, kes "kristuse nimel" paluvad annetust. Õigel moslemil on aga keelatud annestust paluda, seeg ei näe me mošee ees kerjuseid. Küll aga näeme neid nt. Kairo linna suurimas metroojaamas Al-Šubras. Minu väikese uuringu põhjal käib antud metroojaamast läbi umbkaudu 2mlj reisijat päevas, neist võiks öelda iga neljas-viies annetab 20-50piastrit (40senti-1 kroon). Kerjuseid istub seal üldjuhul 20ringis ja iga päev on ühed ja samad näod.
Kuidas on kõige õigem annestust anda? Eks ikka nii, et keegi teine peale Allahi (subhana wa ta'ala) ei näeks. Nimetagem seda "Varjatud Sadaqaks"
Sellisel annetusviisil ei alanda vastast. Samas see ei tekita temas vaenulikuse,- kadestus,- raevu tunde rikkamate suhtes. Sadaqa andja ja saaja vahel tekib soe tunne, arusaam. Kui vaene inimene saab toetust sellises atmosfääris, mis aitab hoida tema väärikust, on tal palju kergem üle elada neid materiaalseid vajadusi. See omakorda aitab tugevdada kogu ühiskonda.
Annetaja samal ajal aga puhastab oma hinge. Tänu annetustele, kaitseb ta end teiste kadedustunde eest t. Samas kui inimene annetab, aitab see tal vabaneda ka depressioonist. Kas te olete kunagi annetanud? Käest-kätte?
Kõndisin mööda Kairo linna ja naisterahvas istus tee ääres, müüs taskurätikuid. Kuna nagu ennemgi mainisin, tõeline moslem annetust küsida ei tohi, siis müüvad vaesed Egiptlased taskurätikuid. Neid on nad saanud kas odavamalt või sammuti annetusena. Ma ei pannud teda tähelegi, 15m kaugusel temast leidsin maast 25piastrit. Oh mis leidmisrõõm! Aga veel õnnelikumaks tegi mind see tunne, kui andsin leitud veerand naela sellele vanatädile, sest kõige parem on leitud raha annetada mõeldes just sellele, kes selle ära kaotas. See raha ei kuulunud nagunii minule ja kasutada seda mul ei ole õigust. Tunne on vapustab.
Subhanallah!
Jajah, tuttav egiptlanna, kes Londonis koristajana töötab ja kodumaal igal aastal kuu või paar puhkab, sattus ka kokku kerjusega. Naisterahvas oli räsitud välimusega ning palus raha, kuna polevat piisavalt elamiseks.
ReplyDeleteMu tuttav ütles naisele et niisama jagamiseks raha tal anda pole aga otsib hetkel omale koristajat. Lubas hästi maksta. Küsis kerjuse käest et ega ta soovi talle koristajaks tulla. Mispeale kerjusnaine talle näkku sülitas..
Tuttav oli üdini solvunud - tahtis teist aidata rohkem kui paari naelaga, pakkudes talle lausa tööotsa, mille eest teine päris korraliku elatise teeninud oleks.. Aga ju siis see polnud piisavalt väärikas töö :)
Mitte iga kerjus ei ei kerja seepärast et tal puuduks võimalus tööd teha - paljud on lihtsalt kerjused, sest kerjamine on lihtsam kui töötegemine.